laupäev, 20. juuni 2020

Antsla Leopold suples naistega

Võru Teataja 21. juuni 1930

Antsla Leopold suples naistega.

Kes ei tunne Antslas Leopoldi? – Igamees. Leopolt on ju mees, keda jatkub kõikjale, päeval ja öösel, meeste ja naiste manu.

Ja juhtuski neil päevil nii, et Leopoldil oli hirmus palav ja ta otsustas oma kuuma ihu jahutada oja jahedates voogudes. Kuid suplemiseks valis ta koha, kus parasjagu suplesid kolm kohalikku ja tuntumat keskealist prouat. Leopold oli julge, nagu ikka, ja ei häbenenud sugugi naiste juurde suplema minna. Läkski, tegi päris riidest lahti, kuigi naised karjusid, et „hei, ära tule, ära tule Leopold, ei taha meie sind, meil omalgi mehed.“

Kisa ja kära oli palju. Tuli uudishimulisigi kokku, vaatama, mis lahti, imetlema mehe julgust. Ei jäänud naistel muud üle, kui kahmata oma riidekesed sülle ja jooksta hulk maad eemale, kus siis riidesse pandi.

Leopold aga ei läinudki enam seejärele vette, tuli kaldale ja istus sääl kurva meelega mitu tundi, ajaviiteks kellatiksumist kuulatades.


Kälimehed

Elu 21. juuni 1930

Kihutav auto Võrusoolt verise mehega

Landrat sai kälimehelt peksa.

Eile varahommikul kihutas Võrusoolt linna auto, verine mees pääl. Auto peatas prefektuuri ees ja välja komberdas mees, kellel nägu ja riided verised.

Selgus, et tulija oli keegi Landrat, kes oli teepääl, umbes Vastseliina kohal kiskuma läinud oma kälimehega mingisuguste rahaasjade pärast. Landrat ühes oma käliga oli neljapäeval linnas olnud ja tublisti napsutanud. Kojusõidul tulnud käliga sõnavahetus, mis nii kaugele läks, et käli pussi võttis ja Landratile kergeid „pisteid“ tegi. Et veri välja tuli, ei usaldanud Landrat enam koju sõita, vaid kihutas autoga linna, otsejoones prefektuuri, kust temale soovitati haiglasse minna.

Landrat palub kälimeest mitte süüdistada, kuid puss tuleks tal siiski ära võtta.





Sama lugu Võru Teataja 21. juuni 1930

teisipäev, 2. juuni 2020

Taarkal pole päävarju


Võru Teataja 3. juuni 1930
Setu lauluemal „Hilana Taarkal“ pole päävarju.
Vihmaste ilmadega on lauliku tare – tiik.
Kui keegi võõras tuleks Hilana külla ja näeks „Vana Taarka“ elamut, siis ta vast mõtleks: ei tea palju aega on tagasi kui sääl elas kuulus lauluema ja sepitses laule“. Kuid ei tea aimatagi, et ta elab sääl veel praegugi oma tütre Taanjaga, kes nüüd varsti hakkab mehele minema. Katus on sel armetul elamul täiesti pealt ära, samuti on lael kümmekond tuge all, et ei kukuks kaela. Nüüd, nende vihmadega võis näha kuidas „Vana Taarka“,  nagu kutsub teda kohalik rahvas, kandis vett tarest välja, et vesi ahju ei läheks. Siia kuluks ära hädaste vallaabi, et 77 aastasel rahvalaulikul ei pruugiks enne surma sukelda.



Meremäel püüti metskitse


Võru Teataja 3. juuni 1930
Meremäel püüti metskitse.
Preili seelikuga ja ema ahjuroobiga
Taevaminemise püha õhtupoolikul sündis Meremäel hale-naljakas lugu. Nimelt oli eksinud metskits tulnud E. küla aeda jalutama. Seda nähes ruttasid ema ühes tütrega kitse püüdma, mis aga ebaõnnestus. Omapärane oli see, et perenaine J. P. tahtis ahjuroobiga kitsele surmahoope jagada, kuna tütar seeliku kahmas seljast, olles särgiväel, hirmutas kitsekest kitsasse aianurka.  Ei aidanud ahjuroop ega seelik, vaid kitsekene pääses minema.
-ro.