laupäev, 29. veebruar 2020
neljapäev, 20. veebruar 2020
pühapäev, 9. veebruar 2020
Ateistlikul loengul
Töörahva Elu 29. jaanuar 1972
Terava sulega
Minoorseid miniatuure
Noktürn
„Pimm-pommadi kellad löövad, pimm-pommadi kellad löövad,“ kordas hingekarjane lummatult. Kuulas, kas ei tule üle välja tõttavaid samme. Ei kuulnud midagi. Vaatas aknast välja. Vaatas, kas ei tule keegi, kotis munad, rätis rublane. Kuu kumas, tähed särasid. Midagi ei näinud. Kedagi ei tulnud. Silmitses tühja korjanduskarpi. Mõtles. Sülitas.
… Pimmpommadi!
„Jäta tagumine!“ hüüdis hingekarjane kellamehele. „Kogudus on rahvamajas ateistlikul loengul!“
Läks käärkambrisse. Lõi ukse enda järel paukudes kinni.
Terava sulega
Minoorseid miniatuure
Noktürn
„Pimm-pommadi kellad löövad, pimm-pommadi kellad löövad,“ kordas hingekarjane lummatult. Kuulas, kas ei tule üle välja tõttavaid samme. Ei kuulnud midagi. Vaatas aknast välja. Vaatas, kas ei tule keegi, kotis munad, rätis rublane. Kuu kumas, tähed särasid. Midagi ei näinud. Kedagi ei tulnud. Silmitses tühja korjanduskarpi. Mõtles. Sülitas.
… Pimmpommadi!
„Jäta tagumine!“ hüüdis hingekarjane kellamehele. „Kogudus on rahvamajas ateistlikul loengul!“
Läks käärkambrisse. Lõi ukse enda järel paukudes kinni.
Mees, kes jõi vett
Töörahva Elu 29. jaanuar 1972
MEES, KES JÕI VETT
„Ma rüüpan kruusi kaevuvett ja räägin kallimale tõtt,“ otsustas Tõnu Vibu pärast kahenädalast pidutsemist.
Käsi värises, kruus kukkus maha. Kildudeks. Ilus kruus, sissepressitud pildiga. Ostetud Kõpu laadalt veel enne rahvavõimu kehtestamist.
Kallim nägi, vihastas. Ei tahtnud Tõnu suust kuulda ei tõde ega valet. Pööras selja, läks otse üle õue naabripoisi Mihkli juurde. Jäigi sinna.
„Ptüi! Joo veel vett! Suur õnnetus kohe käes,“ ohkas Tõnu Vibu.
MEES, KES JÕI VETT
„Ma rüüpan kruusi kaevuvett ja räägin kallimale tõtt,“ otsustas Tõnu Vibu pärast kahenädalast pidutsemist.
Käsi värises, kruus kukkus maha. Kildudeks. Ilus kruus, sissepressitud pildiga. Ostetud Kõpu laadalt veel enne rahvavõimu kehtestamist.
Kallim nägi, vihastas. Ei tahtnud Tõnu suust kuulda ei tõde ega valet. Pööras selja, läks otse üle õue naabripoisi Mihkli juurde. Jäigi sinna.
„Ptüi! Joo veel vett! Suur õnnetus kohe käes,“ ohkas Tõnu Vibu.
Võru jalgpall 1942
Võrumaa Teataja 21. aprill 1942
SPORT
Võrus algas jalgpallihooaeg
Pühapäeval, 19. aprillil toimus Võrus käesoleva hooaja esimene jalgpallivõistlus. Linna spordiväljakul seisid avamatšiks vastamisi kaks saksa sõduritemeeskonda, kelle omavaheline jõukatsumine lõppes väravateta viigiga.
Mängu jälgis mitmesajapealine rahvahulk, kellele omaette sensatsiooniks kujunes matši algus, mil madalalt planeerivalt lennukilt visati väljakule jalgpall võistluseks.
Olgu märgitud, et Võru spordiväljaku kuivatamise ja kruusaga katmise teostasid asjasthuvitatud Saksa jalgpallurid.
SPORT
Võrus algas jalgpallihooaeg
Pühapäeval, 19. aprillil toimus Võrus käesoleva hooaja esimene jalgpallivõistlus. Linna spordiväljakul seisid avamatšiks vastamisi kaks saksa sõduritemeeskonda, kelle omavaheline jõukatsumine lõppes väravateta viigiga.
Mängu jälgis mitmesajapealine rahvahulk, kellele omaette sensatsiooniks kujunes matši algus, mil madalalt planeerivalt lennukilt visati väljakule jalgpall võistluseks.
Olgu märgitud, et Võru spordiväljaku kuivatamise ja kruusaga katmise teostasid asjasthuvitatud Saksa jalgpallurid.
Muinasjutt rumalast ajakirjanikust
Töörahva Elu 4. mai 1982
MUINASJUTT RUMALAST AJAKIRJANIKUST
Olla kunagi vanal hallil ajal kolm ajakirjanikku elanud. Kaks olid nagu lehemehed ikka, aga noorim, see kolmas – vaat see olla lollikene olnud. Tahtnud teine ilma paremaks teha. Ühel ilusal hommikul saatnud toimetaja teised laia maailma elu kaema ning ülestähendusi tegema. Et kes kõige parema loo kirjutab, saab toimetaja tütre ja tulevikus tooli kah. Läinudki siis noored mehed, igal kaks pliiatsit, hambahari ja tühi märkmik taskus, kõva usk südames. Vanem meestest keeranud esimese metsa taga põllu pääle, haaranud adra taga astuval talumehel hõlmast kinni ning kukkunud uurima, et kuidas siis rohujahuga ka on ja kas naine võileivad ikka põllule toob. Kirjutanud sellest ilmatuma toreda portree, pilt juures ja puha, et naabrid talumehe ikka ära tunneksid.
Teine meestest olla kah kaval olnud, läinud Põhja sepa juurde. Kirjutanud kena reportaaži selle raskest, ent tänuväärsest tööst. Saanud enda hobuselegi uued rauad alla.
Kolmas ep mõistnud midagi tarka peale hakata. Läinud sinna, kuhu jalad viisid. Kõndinud päeva, teise, tüki kolmandatki veel, kui jõudnud äkki lohe koopani. Lohe olla kuri olnud, sülitanud tuld ning ümbruskonna inimestele palju paha teinud.
Seda nähes olla noormees lohest kriitilise loo ähvardanud kirjutada. Lohe härdalt paluma: „Kulla mees, ää seda tempu küll tee, eks minagi ole jumala loomake ja taha oma elupäevi vaikselt õhtu poole veeretada …“ Lubanud siis noorele mehele kõiksugu rikkusi, tal elada onu mere taga. Aga noormees jäänud ikka oma jonni juurde. Sellepeale olla lohe mehe alla neelanud. Igatahes pole ei noormeest ega tema kalosse peale seda enam nähtud.
Mis puutub aga kahte vanemasse kolleegi, siis elasid nemad ikka õnnelikult edasi ja see, kes toimetaja tütrest ilma jäi, elab õnnelikult siiamaani. Kui ära pole surnud.
VAHUR KERSNA
MUINASJUTT RUMALAST AJAKIRJANIKUST
Olla kunagi vanal hallil ajal kolm ajakirjanikku elanud. Kaks olid nagu lehemehed ikka, aga noorim, see kolmas – vaat see olla lollikene olnud. Tahtnud teine ilma paremaks teha. Ühel ilusal hommikul saatnud toimetaja teised laia maailma elu kaema ning ülestähendusi tegema. Et kes kõige parema loo kirjutab, saab toimetaja tütre ja tulevikus tooli kah. Läinudki siis noored mehed, igal kaks pliiatsit, hambahari ja tühi märkmik taskus, kõva usk südames. Vanem meestest keeranud esimese metsa taga põllu pääle, haaranud adra taga astuval talumehel hõlmast kinni ning kukkunud uurima, et kuidas siis rohujahuga ka on ja kas naine võileivad ikka põllule toob. Kirjutanud sellest ilmatuma toreda portree, pilt juures ja puha, et naabrid talumehe ikka ära tunneksid.
Teine meestest olla kah kaval olnud, läinud Põhja sepa juurde. Kirjutanud kena reportaaži selle raskest, ent tänuväärsest tööst. Saanud enda hobuselegi uued rauad alla.
Kolmas ep mõistnud midagi tarka peale hakata. Läinud sinna, kuhu jalad viisid. Kõndinud päeva, teise, tüki kolmandatki veel, kui jõudnud äkki lohe koopani. Lohe olla kuri olnud, sülitanud tuld ning ümbruskonna inimestele palju paha teinud.
Seda nähes olla noormees lohest kriitilise loo ähvardanud kirjutada. Lohe härdalt paluma: „Kulla mees, ää seda tempu küll tee, eks minagi ole jumala loomake ja taha oma elupäevi vaikselt õhtu poole veeretada …“ Lubanud siis noorele mehele kõiksugu rikkusi, tal elada onu mere taga. Aga noormees jäänud ikka oma jonni juurde. Sellepeale olla lohe mehe alla neelanud. Igatahes pole ei noormeest ega tema kalosse peale seda enam nähtud.
Mis puutub aga kahte vanemasse kolleegi, siis elasid nemad ikka õnnelikult edasi ja see, kes toimetaja tütrest ilma jäi, elab õnnelikult siiamaani. Kui ära pole surnud.
VAHUR KERSNA
Kirjaoskajate paraad
Töörahva Elu 24. juuni 1972
Terava sulega
Kirjaoskajate paraad
Terava sulega
Kirjaoskajate paraad
„Kodanikud! Seoses veetorustiku remondiga majas ei ole 28. juunil k. a. valgust. Varustage end aegsasti sooja veega!“
(Teadaandest)
(Teadaandest)
„Ühiselamu juures ma solvasin üht naist ja 30. mail viidi mind miilitsasse. Järgmisel päeval lasti küll lahti, kuid tingimusel, et vabandaksin tema ees. Järgnevail päevil otsisin minu poolt solvatud naist, mistõttu ei saanud tööle ilmuda.“
(Seletusest)
(Seletusest)
Deklamaatorite konkurss päeval kui ma samas linnas sündisin
Töörahva Elu 21. märts 1974
Deklamaatorite konkurss
Homme, reedel 22. märtsil algusega kell 14 on rajooni kultuurimajas „Kannel“ noorte deklamaatorite konkurss.
9. mai Töörahva Elu
Töörahva Elu 9. mai 1974
9. MAI „TÖÖRAHVA ELU“ ON TRÜKITUD OBINITSA 8-KL. KOOLI PIONEERIDE KOGUTUD VANAPABERI ARVEL
9. MAI „TÖÖRAHVA ELU“ ON TRÜKITUD OBINITSA 8-KL. KOOLI PIONEERIDE KOGUTUD VANAPABERI ARVEL
Huumoriraase süngeilt päevilt
Võrumaa Teataja 6. november 1941
Huumoriraase süngeilt päevilt
*
Punaarmee politruk: „Küll teil siin Eestis on vaene rahvas!“
Eesti sõdur: „Kuidas nii?“
Politruk: „No vaadake ise – kõik poed kaupu täis. Kellelgi pole raha osta. Aga vot meil: nagu kaup poodi tuuakse, nii on poole tunni vältel kõik läinud!
Huumoriraase süngeilt päevilt
*
Punaarmee politruk: „Küll teil siin Eestis on vaene rahvas!“
Eesti sõdur: „Kuidas nii?“
Politruk: „No vaadake ise – kõik poed kaupu täis. Kellelgi pole raha osta. Aga vot meil: nagu kaup poodi tuuakse, nii on poole tunni vältel kõik läinud!
Valimiste päev 24. veebruaril
Töörahva Elu 21. veebruar 1985
HEISKAME LIPUD!
Nõukogude armee ja sõjalaevastiku päeva puhul heiskame riigilipud 23. veebruaril kell 6 ja langetame kell 22; ENSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimiste päeva puhul 24. veebruaril kell 6 ja langetame kell 22.
Rajooni täitevkomitee.
HEISKAME LIPUD!
Nõukogude armee ja sõjalaevastiku päeva puhul heiskame riigilipud 23. veebruaril kell 6 ja langetame kell 22; ENSV Ülemnõukogu ja kohalike nõukogude valimiste päeva puhul 24. veebruaril kell 6 ja langetame kell 22.
Rajooni täitevkomitee.
Berliini!
Töörahva Elu 20. märts 1945
Berliini!
Juba väriseb timukate staap,
surmahirmu tunneb Hitler – satraap.
Ligemale Berliinile liigume hoos,
kohtumõist ootab mõrvareid koos!
Juba väriseb timukate staap,
surmahirmu tunneb Hitler – satraap.
Ligemale Berliinile liigume hoos,
kohtumõist ootab mõrvareid koos!
Osvald Peltser
Müürsepp Krot
Töörahva Elu 15. november 1945
Nõukogude Liidust
Müürsepp Krot ladus ühe päevaga üles kaks maja
Magnitogorsk 13.11 (TASS) Hämmastavaid tulemusi saavutas müürseppmeister Feodor Krot Magnitogorski metallitööliste majade ehitamisel. Uurali jõe paremal kaldal püstitas ta oma õpilastega ühe päevaga kaks kolmest toast koosnevat hoonet. Päevanorm ületati 19 korda.
Insener Margulis, kes selle ehituse juures vaatlusi toimetas, tegi müürsepp Kroti töömeetodid teatavaks.
Vajalikud materjalid olid ehitusplatsile veetud juba eelmisel päeval. Midagi ei takistanud müürseppa: kõik oli tal käepärast. Telliskivid ja segu erilistes kastides toimetati talle kätte transportööri abil. Meistrit abistas viis noort abitöölist. Nad valmistasid segu ning silusid seinu, kuna sm. Krot ladus kohale kive. Normi oli 6,5 kuupmeetrit, kuid paigale asetati 125 kuupmeetrit telliskive.
Meister Kroti töömeetodid võetaks praegu ulatuslikult kasutamisele individuaalmajade ehitamisel Magnitogorskis.
Nõukogude Liidust
Müürsepp Krot ladus ühe päevaga üles kaks maja
Magnitogorsk 13.11 (TASS) Hämmastavaid tulemusi saavutas müürseppmeister Feodor Krot Magnitogorski metallitööliste majade ehitamisel. Uurali jõe paremal kaldal püstitas ta oma õpilastega ühe päevaga kaks kolmest toast koosnevat hoonet. Päevanorm ületati 19 korda.
Insener Margulis, kes selle ehituse juures vaatlusi toimetas, tegi müürsepp Kroti töömeetodid teatavaks.
Vajalikud materjalid olid ehitusplatsile veetud juba eelmisel päeval. Midagi ei takistanud müürseppa: kõik oli tal käepärast. Telliskivid ja segu erilistes kastides toimetati talle kätte transportööri abil. Meistrit abistas viis noort abitöölist. Nad valmistasid segu ning silusid seinu, kuna sm. Krot ladus kohale kive. Normi oli 6,5 kuupmeetrit, kuid paigale asetati 125 kuupmeetrit telliskive.
Meister Kroti töömeetodid võetaks praegu ulatuslikult kasutamisele individuaalmajade ehitamisel Magnitogorskis.
Punk(t) ajas
Töörahva Elu 25. juuli 1987
PUNK(T) AJAS
Needid, ristid, lehmakett,
vedrunõelad, endapett.
Kukehari, kalifee,
millel paigatud on pee.
Needid, ristid, lehmakett,
vedrunõelad, endapett.
Kukehari, kalifee,
millel paigatud on pee.
Teie pilk on kulund, vilu,
vaid mõnel mercal silmailuks.
Kas teil pole tulnud pähe,
ikkagi jääb rauast väheks?
Panged, kangid, kirkad, kirved,
parandaks te väsind irvet.
Kui ka siis jääb kergeks ...
stopp!
Jalapakud, vangirauad ...
oh, kui popp!
Kõik see ajutine, maine,
peagi möödas,
saate kaineks.
vaid mõnel mercal silmailuks.
Kas teil pole tulnud pähe,
ikkagi jääb rauast väheks?
Panged, kangid, kirkad, kirved,
parandaks te väsind irvet.
Kui ka siis jääb kergeks ...
stopp!
Jalapakud, vangirauad ...
oh, kui popp!
Kõik see ajutine, maine,
peagi möödas,
saate kaineks.
HEINO SIKK
Kaks turisti ei teadnud
Töörahva Elu 16. juuli 1968
Repliik
Kaks turisti ei teadnud...
Rajooni looduskaitse komisjonile saabus akt. Miilitsa nooremleitnant H. Mäesalu tabas kaks turisti Ukrainast, Lianna Bogoslovskaja Bugi linnast ning Galina Podinskaja Kiievist, kui nad Kubija järvel valgeid vesiroose noppisid. Neid kaunitare on sinna nagunii ääretult vähe järele jäänud, nii et pealiskaudselt vaadates ei märka ühtegi.
Miilitsatöötaja küsimusele, miks külalised meie loodust rüüstavad, vastasid mõlemad:
“Me ei teadnud...”
Nii on öelnud väga mitmed, kellel on vesirooside kitkumise pärast olnud pahandusi, keda on tahetud trahvida. Mitteteadmine pole vabandus. Aga siiski. Võib-olla mõnes teises liiduvabariigis pole valge vesiroos tõepoolest nii hävimisohus, kui meil. Miks pole kusagil väljas silte, et vesirooside noppimine on keelatud?
R. MÄNDLA
Repliik
Kaks turisti ei teadnud...
Rajooni looduskaitse komisjonile saabus akt. Miilitsa nooremleitnant H. Mäesalu tabas kaks turisti Ukrainast, Lianna Bogoslovskaja Bugi linnast ning Galina Podinskaja Kiievist, kui nad Kubija järvel valgeid vesiroose noppisid. Neid kaunitare on sinna nagunii ääretult vähe järele jäänud, nii et pealiskaudselt vaadates ei märka ühtegi.
Miilitsatöötaja küsimusele, miks külalised meie loodust rüüstavad, vastasid mõlemad:
“Me ei teadnud...”
Nii on öelnud väga mitmed, kellel on vesirooside kitkumise pärast olnud pahandusi, keda on tahetud trahvida. Mitteteadmine pole vabandus. Aga siiski. Võib-olla mõnes teises liiduvabariigis pole valge vesiroos tõepoolest nii hävimisohus, kui meil. Miks pole kusagil väljas silte, et vesirooside noppimine on keelatud?
R. MÄNDLA
Loll tahab kiitmist
Töörahva Elu 27. juuli 1968
Terava sulega
Sõnumeid kodurajoonist
***
“Loll tahab kiitmist ja siga sügamist,” ütles Tillepea 4-klassilise Kooli III klassi õpilane Jüri Pulk, kui talle kiituskiri üle anti. Nii lühikest tänukõne ei olevat sealkandis veel peetud.
Sõnumid seadis ritta A. SILD
Terava sulega
Sõnumeid kodurajoonist
***
“Loll tahab kiitmist ja siga sügamist,” ütles Tillepea 4-klassilise Kooli III klassi õpilane Jüri Pulk, kui talle kiituskiri üle anti. Nii lühikest tänukõne ei olevat sealkandis veel peetud.
Sõnumid seadis ritta A. SILD
Aktiivsed ajakirjanduse tellijad
Kolhoosi Elu 18. november 1958
AKTIIVSED AJAKIRJANDUSE TELLIJAD
Ajakirjanduse tähtsust nõukogude õpetajale tema silmaringi täiendamiseks on raske ülehinnata.
Varstu Keskkooli õpetajatest on kõige aktiivsemaks ajakirjanduse tellijaks Elmar Kask. Kohe, kui algas tellimuste vastuvõtt 1959. a. arvel, laskis ta oma nimele kanda 3 vabariiklikku väljaannet, 5 keskväljaannet ja 14 rahvademokraatiamaade väljaannet. Kõik tellimused vormistas E. Kask pikemaajalised. Üldse on tal uueks aastaks ajakirju ja ajalehti tellitud enam kui 500 rubla eest.
V. RJABIKOVA
Varstu sidejaoskonna ülem
AKTIIVSED AJAKIRJANDUSE TELLIJAD
Ajakirjanduse tähtsust nõukogude õpetajale tema silmaringi täiendamiseks on raske ülehinnata.
Varstu Keskkooli õpetajatest on kõige aktiivsemaks ajakirjanduse tellijaks Elmar Kask. Kohe, kui algas tellimuste vastuvõtt 1959. a. arvel, laskis ta oma nimele kanda 3 vabariiklikku väljaannet, 5 keskväljaannet ja 14 rahvademokraatiamaade väljaannet. Kõik tellimused vormistas E. Kask pikemaajalised. Üldse on tal uueks aastaks ajakirju ja ajalehti tellitud enam kui 500 rubla eest.
V. RJABIKOVA
Varstu sidejaoskonna ülem
Ka meie tõstame mässu
Töörahva Elu 20. august 1949
Serviti lauaga
Ka meie tõstame mässu
Elame Räpina valla Leegi kolhoosi maal. Möödunud laupäeval kuulsime „Serviti lauaga“ kaudu, kuidas Võru valla Stalinliku Tee kolhoosis tõsteti loomade poolt mässu.
Ka meie teeme seda. Meie peremees Aleksander Egipte läks kolhoosi, meid aga kaasa ei võtnud, vaid jättis meid oma naisele Johanna Krigulile, kes kolhoosi ei astunud. Nüüd jätkub meil niiviisi elamisest. Tahame saada kolhoosi ühiskarja täieõiguslikeks liikmeiks.
Aleksander Egipte
5 pealine ühistamata kari
Kulak kõrvaldati
Töörahva Elu 3. september 1949
Kulak kõrvaldati
Toimetusse saabus kiri, milles teatati kulak Kristjan Hernitsast, kes oli osanud end poetada maakonna täitevkomitee tööstuskombinaadi Veriora-Leevi osakonna teenistusse. Tegime kirjutises esiletoodud faktid teatavaks asjaosalistele asutustele.
Nagu nüüd tööstuskombinaadi direktor sm. F. Strelkov oma vastuses meile teatab, on klassivaenlase maskeerimiskatsed läbi kukkunud: ta on vallandatud kombinaadi teenistusest.
Kulak kõrvaldati
Toimetusse saabus kiri, milles teatati kulak Kristjan Hernitsast, kes oli osanud end poetada maakonna täitevkomitee tööstuskombinaadi Veriora-Leevi osakonna teenistusse. Tegime kirjutises esiletoodud faktid teatavaks asjaosalistele asutustele.
Nagu nüüd tööstuskombinaadi direktor sm. F. Strelkov oma vastuses meile teatab, on klassivaenlase maskeerimiskatsed läbi kukkunud: ta on vallandatud kombinaadi teenistusest.
Argikaja
Võru Teataja 9. jaanuar 1990
argikaja
Töömehe tulivihane (abi) kaasa:
"Kõigile, kes (majavalitsuse) töömeeste teenuseid kasutavad! Kui tahate töömehele omalt poolt tasuda, siis pakkuge süüa, mitte õlle-, veini-, viina- või puskaripudelit ilma toiduta. Siis jääb järgmine töö tegemata ja kodurahu on peres rikutud."
"Kõigile, kes (majavalitsuse) töömeeste teenuseid kasutavad! Kui tahate töömehele omalt poolt tasuda, siis pakkuge süüa, mitte õlle-, veini-, viina- või puskaripudelit ilma toiduta. Siis jääb järgmine töö tegemata ja kodurahu on peres rikutud."
Valimiste eel vennasvabariikides
Töörahva Elu 19. jaanuar 1950
Valimiste eel vennasvabariikides
Gorlovka. Gorlovka kaevanduste kaevurid võtsid NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste läbiviimisest vastu uue tööinnuga. Kaevurid asuvad selle sündmuse auks stahhaanovlikule valvele.
Kaevanduse nr. 4-5 „Nikitovka“ kaevur Viktor Volkov püstitas tööviljakuse rekordi. Ülesande juures, kus ta pidi raiuma kuus ruutmeetrit, raius ta vahetuses 42 meetrit, täites normi 700-protsendiliselt.
Valimiste eel vennasvabariikides
Gorlovka. Gorlovka kaevanduste kaevurid võtsid NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadluse NSV Liidu Ülemnõukogu valimiste läbiviimisest vastu uue tööinnuga. Kaevurid asuvad selle sündmuse auks stahhaanovlikule valvele.
Kaevanduse nr. 4-5 „Nikitovka“ kaevur Viktor Volkov püstitas tööviljakuse rekordi. Ülesande juures, kus ta pidi raiuma kuus ruutmeetrit, raius ta vahetuses 42 meetrit, täites normi 700-protsendiliselt.
Kuidas peaks õlu jõudma tarbijani?
Intervjuu. 12. detsember 1967 Töörahva Elu
Tartu Õlletehase direktor Alfons Luts vastab
Kuidas peaks õlu jõudma tarbijani?
Kauplus ei ole õllemüügi koht. Mitte mingil juhul ei tohi õlut müüa koos teiste alkohoolsete jookidega. Ideaalsed oleksid esialgu firmaõllesaalid - üks Tallinna, teine Tartu. Senised õllebaarid on rohkem söökla eest, kust peale õlle saab ka teisi alkohoolseid jooke. Tšehhimaal on igas baaris ainult üks õllesort. Meie võiksime igal juhul igas kaupluses müüa ainult üht sorti õlut. See väldiks asjatuid õlleotsimisi.
Tartu Õlletehase direktor Alfons Luts vastab
Kuidas peaks õlu jõudma tarbijani?
Kauplus ei ole õllemüügi koht. Mitte mingil juhul ei tohi õlut müüa koos teiste alkohoolsete jookidega. Ideaalsed oleksid esialgu firmaõllesaalid - üks Tallinna, teine Tartu. Senised õllebaarid on rohkem söökla eest, kust peale õlle saab ka teisi alkohoolseid jooke. Tšehhimaal on igas baaris ainult üks õllesort. Meie võiksime igal juhul igas kaupluses müüa ainult üht sorti õlut. See väldiks asjatuid õlleotsimisi.
laupäev, 8. veebruar 2020
Tellimine:
Postitused (Atom)