Hauka alev 1923

 Võrumaa 27. jaanuar 1923

Hauka alev

Alev, mis asendub Antsla jaama juures ja kutsutakse rahvakeeles ka „Hauka aleviks“ on elav kaubakoht ümbruskonna elanikkude jaoks, kuhu iga nädala kahel turupäeval valgub kaugelt agaraid ülesostjaidhangeldajaid „hea äri“ pärast kokku.

Vaatamata alevi kui elava kaubakoha peale, ei avalda alevi kohalik elu suuremat elumärki, ei varaliselt, ega vaimliselt. Avalik elujoon keerleb rohkem siltide „restoraan“ ja „puhvet’i“ taga, kust ka alevi omavalitsuse tähtsam aineline jõuallikas oma alguse saab.

Suuremaid tööstusettevõtteid alevis ei ole, peale jahuveski; villaketruse ja mõne käsitöökoja.

Kavatsusel on mõni verst alevist eemal olevas Vana-Antsla riigistatud mõisas õllevabrik ligemal ajal käima panna, milleks eeltööd on juba korraldatud.

Alevis on mingisugune uuelt ehitatud kohvi- ja öömaja „Modern“, mille üle  raske on otsustada, kas see ikka tõesti on tehtud inimeste jaoks. Ta on kütmata ja külm nagu looma laut, kasimata ja koristamata, kuna hinnad siiski 100 prots. kallimad on pealinna omadest.

Näib et maakohtades, kus „ülemus kaugel ja jumal kõrgel“ eesmärk õigustab igasugused abinõud, kui aga äri käib. Tarvitajate nõuded mõnususe suhtes ei lähe niisugusel korral äripidajatele korda.

Erapooletu otsustaja peab aga selle juures imestama, miks see nii on: sedavõrd, kui piinlikult pealinnas avalikkude söögi- ja joogikohtade korralikkuse järele valvatakse, lastakse maakohtades sellel alal igasugused sanitaar nõuded kõrvale jääda. Paistab välja nagu ei olekski selles asjas mingisugust järelvalvet.

Antslas on ka hobuposti jaam ja jaamapidajal paari „normaal talu“ suurune krunt kasutada. Postijaama väljasõidu rakendus on sedavõrd paigatud ja räpane, et igas reisijas kartust äratab sõidu puhul keset teekonda peatuma jääda. Hobuste kehajagudest on ainult nahk ja kondid järele jäänud, missuguses olekus on setukestel täis õigus nende peale pretendeerida. Ei tea, kas Võru maakonna valitsuse “nõunikkud” on Antsla postijaama sarnase seisukorra peale oma tähelpanu pööranud, või peetakse seda tulevaseks Eesti hobuposti jaamade algtüübiks, millede laialine asutamine praegu päevakorral.

Teatakse rääkida, et riigi päral olevas Vana-Antsla mõisas olla mõisa lüpsikarja piim selle mõisa endisele valitsejale välja renditud hinnaga 6 mrk. toop Antsla jaamas, ja seda samal ajal, kui piima turuhind kohapeal 10-12 mrk. toop. Ei tea, kas see tõsi on?

 

K – G